Konkursile esitati neli ideekavandit, mida hindas seitsmeliikmeline žürii koosseisus: konkursi idee autor Peep Varju, Rakvere linnavolikogu liige Heli Kirsi, Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna, Eesti Kujurite Ühenduse liikmed Mari-Liis Tammi-Kelder ja Tiiu Kirsipuu, Eesti Arhitektide Liidu liige Koit Ojaliiv ja Muinsuskaitseameti esindaja Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel.
Žürii otsusega kuulutati võitjaks 80 punkti kogunud kavand „Sirgumine“, mille autor on Argo Männik. Kavandi puhul tõsteti esile selle originaalset motiivi, head mastaapi, huvitavat valgustuslahendust ning head sobivust kavandatud asukohta. Esikoha kavandi autorit premeeritakse 6500 euroga.
Otsuse langetamisel kaalus žürii erinevaid hindamiskriteeriume, sh kavandi asjakohasust, ruumilist sobivust kavandatud asukohta, kunstilist taset, originaalsust, terviklikkust, sümboolsust, mõju, tehnilist teostatavust ja vastupidavust.
Teise koha pälvis 70 punktiga Oliver Soometsa ja Argo Männiku kavand „Unistus kauge laiu valgest ribast“. Teise koha kavandit autorit premeeritakse 3500 euroga.
Võrdselt 50 punkti kogusid kolmandat ja neljandat kohta jagama jäänud kavandid „Vabadus on meie valik“, mille autoriks Gea Sibola Hansen ning „Noorte vägi“, mille autoriteks on Maali Roomet-Allese ja Amor Vaik. Žürii otsusega jagatakse kolmanda koha auhinnaraha 2500 eurot võrdselt kahe töö vahel.
Rakvere linnavolikogu liikme ja ajalooõpetaja Heli Kirsi sõnul väärivad Rakvere koolinoored, kes võitlesid aktiivselt ja ennastsalgavalt Eesti iseseisvuse taastamise eest Nõukogude okupatsiooni aastail, mälestamist sel moel, et Rakvere linna kõige olulisemas kooliharidust andvas piirkonnas püstitada neile mälestusmärk, mis sümboliseerib vabadust, kasvamist, arengut, ideede ja tegude paljusust, ettevõtlikkust, raudset vastupanu totalitaarsele režiimile ja kommunistlikule ideoloogiale.
„Vabadussõja õppursõdurite vaim ei kadunud noorte hulgast ka vabaduse kadudes. Need noored olid sirgumas Eesti elu edendajateks, kuid paljud neist vapratest hukkusid Venemaa vangilaagrites. Rakvere koolinoorte vastupanuorganisatsioonid ei käinud niisama koos. Kehtivat okupatsioonirežiimi peeti ebanormaalseks, pealesunnituks. Rahvuslikel tähtpäevadel heisati avalikes kohtades sinimustvalge lipp, levitati lendlehti üleskutsega taastada Eesti Vabariik, kutsuti üles mitte astuma komnooreks, lasti õhku Rakvere punamonument, abistati metsavendi jne. Võitluse lõppeesmärk oli üheselt mõistetav - kommunistliku okupatsiooni lõpetamine ja Eesti iseseisvuse taastamine. Noorte võitlus oli järjepidev. Hukkunute asemele asusid vabadusvõitlusse järgmised koolinoored. Nii hoiti vabaduse tungalt ikka kõrgel!“ kõneles Kirsi.
Rakvere linnapea Triin Varek tänab idee algatajat ja züriid parima ideelahenduse valimise eest. „Lisaks sellele, et on oluline hoolida ajaloost, avaldada austust koolipoistele, kes näitasid üles ülimat vaprust, ja hoida vabadust, on rõõm, et läbi oluliste väärtuste esiletoomise saab linn juurde skulptuuri, mis loodan, et inspireerib ka tänapäeva noori olema julged, sihikindlad ning kandma samu väärtusi, mis aitavad edendada elu nii kogukonnas kui riigis ja hoidma vaba Eestit,“ ütles Varek.
Edasine tegevus toimub vastavalt konkursi tulemustele ning hankemenetluses kehtivatele tingimustele.
Lisainfo:
Triin Varek
Rakvere linnapea
502 8191
