On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Kriisikontaktid
-
Hädaabinumber 112
politsei, päästjate või kiirabi kutsumiseks. Kõik mobiiltelefonid võimaldavad SIM-kaardi puudumisel helistada hädaabinumbrile, isegi kui puudub levi.
www.112.ee -
Riigiinfo telefon 1247
infonumber, mis pakub infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara -
Mürgistusinfo 16 662
Terviseameti hallatud infonumbril vastatakse: E 9–21; T–P 24h
www.16662.ee -
Elektrilevi 1343
rikketelefonilt saab informatsiooni elektrikatkestuste korral
www.elektrilevi.ee -
Keskkonnainspektsioon 1313
infotelefonil saab anda teada avastatud keskkonnareostusest või reostusohust, massiliselt surnud loomade või lindude avastamisest või mistahes keskkonnalasest õigusrikkumisest
www.kki.ee -
Maanteeinfokeskus 1510
ootab teateid takistustest sõiduteel
www.mnt.ee
www.tarktee.ee -
Perearsti nõuandeliin 1220
annab nõu tervisemurede korral, mis ei vaja kiirabi sekkumist
www.1220.ee -
Lastearsti nõuandeliin 1599
töötab E-P kell 08:00-24:00, kõneminuti hind 1 euro -
Naiste tugiliin 1492
anonüümne abivõimalus lähisuhtevägivalla all kannatavatele naistele -
Lasteabitelefon 116111
ööpäevaringne tasuta teenus, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõuannet lastega seotud teemadel
www.lasteabi.ee -
Riigi Ilmateenistus 9001 032
tasuline ilmainfo – kõneminuti hind 1.10€
www.ilmateenistus.ee -
Välisministeeriumi 24h infotelefon +372 5301 9999
annab nõu ja abi välisriigis hädas olles
reisitargalt.vm.ee -
Rakvere Linnavalitsuse kriisiinfotelefonid +372 322 5870 / +372 322 5886
-
Päästekomandode kaart
-
Rakvere linna ja Rakvere valla ühine kriisikomisjon
Esimees Triin Varek (Rakvere linnapea)
+372 502 8191
[email protected]
Aseesimees Maido Nõlvak (Rakvere vallavanem)
+372 527 5488
[email protected]
Kriisikomisjoni info
Kerksuskeskus – mis see on?
Rääkides elanikkonnakaitsest ja kriisivalmidusest, kuuleme meedias üha sagedamini sõnu „kerksus" ja „kerksuskeskus".
Päästeamet pani kokku kerksuskeskusi tutvustava info:
- Kerksus on võime reageerida, kohaneda ja taastuda häirivast sündmusest.
- Kerksuskeskuse eesmärk on toetada ühiskonna kerksust, andes inimesele kriisis abi.
Kerksuskeskus on kohaliku omavalitsuse või kogukonna toimepidev hoone, ruum või muu koht (selleks võib olla näiteks teisaldatav, inventariga varustatud konteiner, vabatahtlik päästekomando jne), kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi.
Toimepidevus tähendab, et keskus ei sõltu välistest teenusepakkujatest, vaid see on varustatud generaatoriga ja/või seal on generaatori ühendamise valmidus, et pakkuda kriisiolukorras sooja ja valgust.
SÜMBOL
Kerksuskeskus on tähistatud sümboliga
ASUKOHT
Kerksuskeskus asub kohas, kus inimesed on harjunud ka tavapäraselt käima ja selle asukoht peab olema inimesele lihtsasti leitav ja ligipääsetav.
KERKSUSKESKUSES SAAB ELANIK
- Infot kriisi kohta (varjumine, evakuatsioon, käitumisjuhised jm)
- Joogivett
- Telefoni laadida
NB! Tegemist ei ole evakuatsioonikeskusega, kus pakutakse öömaja, vaid seal saab lühiajaliselt viibida.
Rakvere linnal on suuremate kriiside korral valmisolek avada kolm kerksuskeskust
- Rakvere Sotsiaalkeskuses
E. Vilde tn 2a - Rakvere Spordikeskuses
Kastani pst 12 - Rakvere linna lasteaia Rohuaia majas
Posti tn 29
Lisaks on Rakveres Moonaküla linnaosas esimene kogukonna algatusel rajatud kerksuskeskus.
Avalikud varjumiskohad
Päästeamet tähistab koostöös kohalike omavalitsustega Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega. Rakveres on välja valitud ja märgistatud kaheksa avalikku varjumiskohta:
- Vabaduse kool
Vabaduse tn 1 - Rakvere Ametikool
Piiri tn 8 - Rakvere Kultuurikeskus
Fr. R. Kreutzwaldi tn 2 - SA Rakvere Teater
Fr. R. Kreutzwaldi tn 2a - Rakvere Reaalkool
Võidu tn 67 - Pangamaja/Linnavalitsus
Lai tn 20 - Tallinna Ülikooli õppehoone
Pikk 40 - Ukuaru Muusikamaja,
Vabaduse 4
- Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
- Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
- Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
- Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
- Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid
Eesti avalike varjumiskohtade nimekiri: https://www.rescue.ee/et/juhend/avalikud-varjumiskohad
Valmistumine kriisideks
Kriisideks valmistudes pea silmas järgmist:
- Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni
- Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama
- Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!
Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku juhendid:
- Hädaolukorraks valmistumise info:
www.olevalmis.ee
www.rescue.ee/et/juhend/taeiskasvanutele/hadaolukordadeks-valmisolek - Koduste varude meelespea:
https://www.olevalmis.ee/kodused-varud - Evakuatsioonivahendite meelespea:
https://www.olevalmis.ee/ulatuslik-evakuatsioon - Kriisiaja retseptiraamat
Riik ja omavalitsus teevad endast oleneva, et ära hoida või kiirelt lahendada kriisiolukordi. Kuid ka kõige turvalisemates riikides juhtub õnnetusi, millest tulenevaid pikaajalisi kriise ei ole võimalik välistada täielikult. Ulatuslikud kriisiolukorrad võivad kesta päevi või nädalaid, mille ajal elanikud peavad hakkama saama elutähtsate teenusteta. Katkestused võivad tabada elektri-, gaasi-, veevarustuse, sideteenuseid ning piiratud võib olla toidu, joogivee, esmatarbevahendite ja ravimite kättesaadavus. Kui oled kriisideks korralikult valmistunud, siis saad ise hakkama ja sul ei pruugi kõrvalist abi vaja minnagi. Igal juhul sõltub kriisiolukorras abi saabumiseni sinu ja su lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral sinust endast. „Looda parimat, kuid valmistu halvimaks" on teada-tuntud tarkusetera, mis on eestlastel läbi ajaloo ellu jääda aidanud. Mida rohkem me erinevaid riske ja nende mõjusid oma igapäevaelule teadvustame ning nendega arvestame, seda paremini saame nendeks valmistuda. On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega!
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
- ohustab paljude inimeste elu või tervist;
- põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
- mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
- mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Kuidas oma perega kriisideks valmistuda
- Mõelge läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
- Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
- kas teate, mida ohtlike ettevõtete sireenid tähendavad ja kuidas tuleb neid kuuldes käituda.
- kas teate, kuidas ohtlik ettevõte või omavalitsus ohust elanikke teavitab;
- kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (seda, millise ohtliku ettevõtte piirkonda jääd vaata maa-ameti kaardilt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/WwoJLZUj)
- kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
- kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
- millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
- kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
- Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
- Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kuidas vajadusel vett ja gaasi kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada.
- Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta.
- Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud. Loe koduste varude kohta päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu.
- Veendu, et kõik pereliikmed teaksid, mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda.
- Mõelge läbi, kuidas hoolitseda kriisiolukorras koduloomade eest.
Kuidas valmistuda kriisideks kogukonna ja korteriühistuga
- Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
- Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jt).
- Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (lahenduseks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
- Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
- Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt).
Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti
- Toit ja joogivesi. Toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms.) Vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks.
- Suu- ja kehahügieeni tarbed.
- Esmaabivahendid ja ravimid.
- Taskulamp ja varupatareid.
- Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade.
- Magamiskott või tekk.
- Muud olulised „ellujäämis" vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jms).
Hakka vabatahtlikuks!
Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne
vabatahtliku organisatsiooniga:
- Vabatahtlik päästja - https://www.rescue.ee/et/juhend/vabatahtlikud/vabatahtlikuks-paastjaks-saamine
- Abipolitseinik - https://www.abipolitseinik.ee/et/kuidas-abipolitseinikuks-saada
- Kaitseliit - https://www.kaitseliit.ee/et/tule-kaitseliitu
- Naiskodukaitse - https://www.naiskodukaitse.ee/Kuidas_astuda_liikmeks_304
Ole valmis!
Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.
Rakvere linnal ja vallal on ühine kriisikomisjon
Omavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva kriisikomisjoni, mille ülesanne on koordineerida kriisireguleerimist omavalitsuses, tagada regulaarne ja operatiivne infovahetus elanike ning allasutuste vahel, abistada kriiside korral vallaelanikke ning asutusi.
Esimees Triin Varek (Rakvere linnapea)
+372 502 8191
[email protected]
Aseesimees Maido Nõlvak (Rakvere vallavanem)
+372 527 5488
[email protected]
Liikmed:
- Neeme-Jaak Paap - Rakvere abilinnapea;
- Mati Jõgi - Rakvere Linnavalitsuse linnavaraspetsialist;
- Kaia Koch - Rakvere Linnavalitsuse järelevalvespetsialist;
- Lennart Korbe - Rakvere Linnavalitsuse teedeinsener;
- Kristel Mänd - Rakvere Linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist;
- Siiri Kohver (ajutiselt ära) - Rakvere abivallavanem;
- Mati Siim - Rakvere Vallavalitsus;
- Janek Seidelberg - Rakvere Vallavalitsuse majandusspetsialist;
- Janne Lainjärv - Rakvere Vallavalitsuse juhiabi;
- Eneli Baumann – Rakvere Vallavalitsuse sotsiaalkaitse ennetustöö spetsialist;
- Tarvo Plotnik - Rakvere vallavolikogu liige;
- Jaak Janno - Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästepiirkonna juhataja;
- Tom Leesnurm - Ida päästekeskuse Lääne-Virumaa päästepiirkonna Rakvere ja Kunda komandopealik;
- Kristi Rist - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem;
- Aivar Lõhe - Aktsiaselts Rakvere Vesi esindaja;
- Piret Vares - Aktsiaselts Rakvere Soojus esindaja;
- Miika-William Madjar - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik;
- Marko Jaksur - Adven Eesti AS esindaja
Elutähtsate teenuste katkemine
Suuremad kriisiolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid. Mitmed eluliselt tähtsad teenused võivad katkeda, tuues kaasa probleeme elektri-, gaasi-, veevarustuse, sideteenuse ning toidu, joogivee, esmatarbevahendite ja ravimite kättesaadavusega.
Pikaajaline elektrikatkestus
- Info elektrikatkestuse korral: elektrilevi infotelefon 1343, https://elektrilevi.ee
- Käitumisjuhised elektrikatkestuse korral: https://www.olevalmis.ee/elektrikatkestus
Pikaajaline vee- ja kanalisatsioonivarustuse katkemine Rakveres
- Info pikaajalise vee- ja kanalisatsioonikatkestuse korral: AS Rakvere Vesi avariitelefon 24/7 +372 502 8131
- Käitumisjuhised vee- ja kanalisatsioonikatkestuse korral korral: https://www.olevalmis.ee/veekatkestus
Pikaajaline soojusvarustuse katkestus Rakveres
- Info soojusvarustuse katkemise korral: AS Rakvere Soojus valvetelefon: +372 529 3882
- Käitumisjuhised soojusvarustuse katkemise korral tegutsemiseks: https://www.olevalmis.ee/kuttekatkestus
- Elutähtsate teenuste katkestuseks valmistumine kortermajas ja eramajas, koos pere ja kogukonnaga: https://www.olevalmis.ee/kuidas-kriisiks-valmistuda
Sõiduteede hooldus
- Talihooldustööde planeerimisel on linna sõiduteed jaotatud kolme tööjärjekorra vahel ja lähtutakse tänavate ja kõnniteede hooldusklassidest, liiklussagedusest ning avaliku ruumi kasutusvajadusest.
- Eesmärk on tagada, et esmajärjekorras puhastatakse ja hooldatakse põhitänavad, ühistranspordiliinid ning koolide ja lasteaedade ümbrus, seejärel väiksemad tänavad ja elamupiirkonnad.
- Talihooldustööde kaart sõiduteedel avaneb uues vahekaardis
- Sõiduteid hooldab Rakvere linnas:
AS Raktoom, telefon: 5045086, e-post: [email protected]
Ohuteavitus
Ohuteavituse eesmärk on teavitada avalikkust aegsasti inimeste elu ja tervist ohustava kriitilise sündmuse ohust või juba toimunud sündmusest. Ohuteavitus on oluline selleks, et inimesed oleksid teadlikud ohust ja ohu korral käitumise põhimõtetest ning saaksid vajadusel kiirelt reageerida.
Avalikkuse ohuteavitamist korraldab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Kui kriitilist sündmust juhib Rakvere linn, siis on teavituse korraldaja Rakvere Linnavalitsus, kui kriitilist sündmust juhib mõni riiklik asutus, siis on teavituse korraldaja riiklik asutus ja Rakvere linn võimendab neid sõnumeid ja jagab neid linna kanalites, lisades vajadusel linna puudutavat täpsustavat informatsiooni.
Ohuteavituse saamine suunab inimesi käituma ohust lähtuvalt (vajadusel kaitse ennast näiteks siseruumidesse varjudes või evakueerudes) ning annab teavet, millistest usaldusväärsetest kanalitest leida täiendavat informatsiooni.
Ohuteavituse kanalid Rakveres
- Avalik-õiguslik meedia (ERR telekanalid ja raadiod)
- Rakvere linna koduleht, Facebooki leht, Instagrami leht
- Ohusireenid ja valjuhääldid
- EE-Alarm (mobiiltelefoni sõnumid)
- "Ole valmis" mobiilirakendus
- Ukselt uksele koputus
Ohusireenid
Ohusireenidega teavitatakse elanikke siis, kui on vahetu oht inimese elule. Ohusireenid mängivad üht kindlat minuti pikkust tõusvat-langevat heli, mida korratakse iga 30 sekundi järel kolm korda (vt joonis).
Mida teha, kui kuuled ohusireene?
- Varju esimesel võimalusel – varjumise eesmärk on kaitsta inimest plahvatuste, lööklaine, lendavate esemete ja muu vahetu ohu eest, mida võivad põhjustada nt tugev tuul või sademed, õnnetused (millega võib kaasneda õhusaaste) või sõjalisest ohust tingitud nt õhurünnakud.
- Otsi lisainformatsiooni ning käitu vastavalt juhistele.
- Ohu möödumisest saad teada ohuteavituse kanalite kaudu (EE-Alarm, raadio).
Avalikkusele suunatud ohuteavitus peab tagama, et edastatakse:
- Ülevaade kriitilisest sündmusest mõjutatud piirkonnast, ohtudest ja prognoosist.
- Käitumisjuhised inimestele.
- Teavituskanalid kriitilise sündmusega seotud lisateabe saamiseks või edastamiseks.
- Teavet kriitilise sündmusega kaasnevatest elutähtsate ja muude elanikele oluliste teenuste häiretest, katkestustest ja teenuste kättesaadavusest.
- Teavet kriitilise sündmusega seotud olukorra lõppemisest.
Kui on katkenud mobiil- ja andmeside, pannakse elanikkonnale mõeldud info välja teadetena linnavalitsuse, kerksuskeskuste ning linna avalikus ruumis asuvatele teadete tahvlitele.
Olukorras, kus on katkenud mobiil- ja andmeside ning on teada, et hädaolukorra piirkonnas on inimesi, siis esmane informatsioon hädaolukorra lahendamise alustamisest edastatakse neile inimestele „käskjalg“ põhimõttel.
Uudised
Sel nädalavahetusel eraldatakse Eesti koos Läti ja Leeduga Venemaa elektrivõrgust ja ühendatakse Kesk-Euroopa sagedusalaga.
05.02.2025 Kuidas on Rakvere valmistunud võimalikuks elektrikatkestuseks?Sel nädalavahetusel eraldatakse Eesti koos Läti ja Leeduga Venemaa elektrivõrgust ja ühendatakse Kesk-Euroopa sagedusalaga.
Evakuatsioon
Käitumisjuhised evakuatsiooni korral
https://www.rescue.ee/files/2022-10/meelespea-evakuatsiooniks-est.pdf?227ca56b9bMeelespea evakuatsiooniks
Korduma Kippuvad Küsimused
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
-
ohustab paljude inimeste elu või tervist;
-
põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
-
mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
-
mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Kriisiabi käitumisjuhised on Siseministeeriumi ja Päästeameti praktilised nõuanded inimestele, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda. Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid. Sellises olukorras sõltub inimeste ja nende lähedaste heaolu suurel määral omaenda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.
Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee Veebilehelt www.olevalmis.ee ning vastavast mobiilirakendusest leiab samuti praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisiolukordadeks valmistuda ja neis käituda.
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
-
kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
-
millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
-
kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
-
kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
-
kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
-
kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
-
kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta;
-
mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta (evakuatsioonikoti sisu vaata all) või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt päästeameti kodulehelt);
-
mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;
Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
Mõned nipid, kuidas koos ümbruskonnaga kriisiks valmis olla:
-
tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
-
tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;
-
selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
-
tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
-
leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);
-
ideaalis on hea, kui kogukonnas on koostatud kriisiplaan;
-
samuti peaksid kriisideks valmistuma korteriühistud.
-
toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms
-
vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks
-
suu- ja kehahügieeni tarbed
-
esmaabivahendid ja ravimid
-
taskulamp ja varupatareid
-
kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
-
magamiskott või tekk
-
muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad
Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks.
Suure nakkushaiguse puhangu puhul:
-
pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit
-
väldi lähikontakte teiste inimestega
-
ära katsu oma silmi, nina ja suud
-
haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112
-
jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta
-
väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi
-
ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda
-
varu koju piisavalt ravimeid
Kontakt ja lisainfo
Viimati uuendatud 17.11.2025
