Elurikkus ja looduskaitse

Rakvere tammiku maastikukaitseala

Rakvere tammik on oluliseks puhkekohaks linlastele ja looduslikuks õppeklassiks kooliõpilastele. Rakvere tammiku puhul on tegemist ainulaadse metsatukaga põhjamaises linnamaastikus. Rakvere tammik on tõenäoliselt olnud meie kaugete esivanemate looduslik pühapaik ehk hiiesalu, kus on käidud jõudu ammutamas ja ande viimas õnne, saagikuse ja tervise tagamiseks. Tänane tammik on linlastele armastatuim roheala, kus käiakse jalutamas, linnulaulu kuulamas ja loodust nautlemas. Tammik on hinnatud koht tervisespordi harrastamiseks, kus palaval suvepäeval on hea joosta või kepikõndi harrastada, lumisel talvel aga suusarõõmu nautida. Linlaste palavat armastust tammiku vastu kirjeldab 19. saj keskelt pärit dokument, kus mõisaomanik A. von Rennenkampff käis linlastega kohut, sest ei soovinud, et need tammikus jalutamas käivad (Kirss, 2003). 20. saj alguses viidi siin läbi ulatuslikud hooldustööd: rajati ja laiendati jalgradasid, paigaldati pingid ja prügikastid, rajati rattasõidu trekk.

1939. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega võeti kaitse alla Rakvere tammik terves ulatuses koos vana palvemaja taguse osaga. Nõukogude riigikorra ajal oli Rakvere tammik riikliku kaitse all pargina. Maastikukaitsealaks nimetati Rakvere tammik Vabariigi Valitsuse 1999. aasta otsusega. 

1999. aastal moodustati Rakvere tammiku maastikukaitseala (pindala 24,5 ha), mille eesmärgiks on kaitsta ja tutvustada pinnavormi, maastikuilmet, bioloogilist mitmekesisust ning parkmetsailmelist Rakvere tammikut ja siinset laialehist metsa. Tammik kuulub valdavas osas sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndisse jäävad Okaskrooni ümbrus, saksa sõdurite kalmistu ja selle ümbrus ning tammiku kaguosa, kus kulgeb Palermo terviserada.