Ehitamine

Ehitis ja ehitamine
Ehitus ja planeerimine
Ehitamine
Projekteerimistingimused

E-ehituse kasutajakeskkonna tutvustus

Olemasolevate, kavandatavate ja ehitatavate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet  ehitisregistri kaudu. e-ehituse veebikeskkonna kasutamiseks on toodud avalehe näide.

https://e-ehitus.taskugiid.eu/avaleht/keskkonna-tutvustus

Ehitusgiid

Täpsemaks teejuhiks planeerimisel ja ehitamise kavandamisel on ehitusgiid. 

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. 

Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või laiendamiseks üle 33% on linnades, alevikes ja üldplaneeringus määratud aladel nõutav detailplaneeringu, mujal projekteerimistingimuste olemasolu ning ehitusprojekt.

Ehitamine ja ehitistega seonduvad tegevused

Ehitise püstitamine

Ehitamine saab alguse soovist/ideest, mida ning kuhu ehitada.

Enne ehitamist on vaja selgeks teha kas eelnevalt enne ehitamist on vaja omavalitsusega suhelda ehk kas on tegemist  nn vaba ehitustegevusega või on vaja esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba.

Ehitusteatise esitamise ja ehitusloa taotlemise nõue on sätestatud ehitusseadustiku lisas 1 Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Kehtib põhimõte, et kui ehitist ei ole antud tabelis nimetatud , siis on tegemist vaba ehitustegevusega ehk omavalitsuse poole ei ole vaja eelnevalt pöörduda. Kõiki ehitamise ja ehitise nõudeid peab järgima ning vastutama õigusaktides toodud nõuete täitmise eest  omanik ise. 

Ehitusseadustiku lisas 1  toodud ehitiste püstitamiseks tuleb ehitisregistri kaudu taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis.

Rakvere linnas  ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks on üldjuhul vaja koostada detailplaneering.  Kui kavandatav ehitis sobib mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, on võimalik ehitusõigus määrata projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimuste taotlus tuleb esitada läbi ehitisregistri.
 

Ehitusloa taotlemine ja ehitusteatise esitamine 

Ehitise (hoone või rajatise) püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks või lammutamiseks on enamasti vaja taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis. Ehitusloa või ehitusteatise kohustuslikkus on ära toodud ehitusseadustiku Lisa 1.                                                                                            Ehitusteatis ja ehitusloa taotlus ja seonduvad dokumendid esitatakse omavalitsusele digitaalselt läbi ehitisregistri. Elektrooniline menetlus viiakse läbi  ehitisregistri kaudu, k.a ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse.

Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle rakenduse kasutusjuhenditega.

Ehitusluba

Ehitusprojekti koostamise aluseks reeglina kehtestatud detailplaneering või kohaliku omavalitsuse poolt antavad projekteerimistingimused. Ehitusloa taotlemisel tuleb alati esitada ehitusprojekt. Ehitusprojekti koostajale on kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega  vastavad kvalifikatsiooninõuded. 

Ehitusprojekt peab olema selline, et sellekohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele ning arvestaks sealhulgas ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Rakvere linn asub kõrgema radooniriskiga alal, seega  tuleb ehitusprojekti koosseisus  ette näha radooni (Rn) leevendusmeetmed. Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri määrusele, mis sätestab nõuded ehitusprojektile ning heale projekteerimistavale.

Ehitusloa läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv, mille suurused on kehtestatud riigilõivuseadusega.   Lõiv tuleb tasuda Rakvere Linnavalitsusele  (arveldusarved/kontod leiab siit).

Ehitusloa taotluses märgitakse:

  • taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
  • ehitusloa kättetoimetamise viis;
  • ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
  • ehitusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve;
  • ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg;
  • ehitusprojekti koostanud isiku andmed, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;
  • energiamärgis, kui see on nõutav;
  • dokument/pangakonto väljavõte, mis tõendab  riigilõivu tasumist, 

Nõuded koos ehitusloa taotlusega  esitatavale ehitusprojektile ja dokumentidele:

  • tiitelleht
  • sisukord ja jooniste loetelu
  • seletuskiri
  • ehitusprojekti graafiline osa (joonised)
  • ehitise asukohaga asendiplaan (ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000)

  • kinnistu kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu üldkoosoleku allkirjastatud protokolliline otsus/ nõusolek

Ehitusprojekti nõuetele vastavuse hindamine:

Linnavalitsus kontrollib ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. kui ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega.

Ehitusluba antakse:

  • Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. See väljastatakse ehitisregistri kaudu. 
  • Pädev asutus annab ehitusloa või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. 
  • Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.
  • Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba seitse aastat. 
  • Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud läbi ehitisregistri esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.    

Ehitusteatis

Omavalitsust tuleb teavitada ehitusteatise esitamisega vähemalt kümme päeva enne ehitamisega alustamist digitaalselt ehitisregistri. Ehitusteatise esitamine on riigilõivu vaba.

Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle rakenduse kasutusjuhenditega.

Ehitusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustikus nimetatud juhtudel. Samas on sätestatud juhud, millal tuleb koos ehitusteatisega esitada ka ehitusprojekt, mis peab vastama samadele nõuetele ehitusloa kohustusliku ehitise ehitusprojektiga.

Ehitusteatises märgitakse:

  • esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri;
  • ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
  • ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve;
  • ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg;
  • energiamärgis, kui see on nõutav.

Juhul kui linnavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest kontrollida täiendavalt ehitusteatises esitatud andmeid, siis võib alustada ehitamist ning teatisekohustuslikud ehitised kantakse ehitisregistrisse.

Vajaduse korral kontollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgituga ehitise või ehitamisega tuleb:

  • viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse;
  • kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega;
  • esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid;
  • kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

  • Kui esinevad eelpool nimetatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse nõuetest (sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast). Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded kannab omavalitsus ehitisregistrisse.

Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.

Kontaktinfo

Heldur Veidenbaum

ehituse peaspetsialist

+372 322 5827 / +372 523 1305

Lai 20, kabinet 208
Vastuvõtuaeg T 9.00-12.00, K 14.00-17.00
ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid, ehitisregistrile andmete esitamine

tehnoloogiainsener (kõrgharidus)

Lai 20, kabinet 208
Vastuvõtuaeg T 9.00-12.00, K 14.00-17.00
ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid, ehitisregistrile andmete esitamine

Tiia Rüütel

ehituse spetsialist

+372 322 5894

Lai 20, kabinet 208
ehitusprojektide ja detailplaneeringute nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitus- ja kasutuslubade taotluste ja teatiste menetlemine ehitisregistris

arhitektuur (keskeriharidus)

Lai 20, kabinet 208
ehitusprojektide ja detailplaneeringute nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitus- ja kasutuslubade taotluste ja teatiste menetlemine ehitisregistris

Kasutusloa taotlemine ja kasutusteatise esitamine

Kasutusloa annab kohalik omavalitsus kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kõigil pärast 30.06.1995 ehitusloa saanud ehitistel peab olema pärast ehitise valmimist ehitise kasutamiseks  kasutusluba või kasutusteatis, mille taotlemisel tuleb lisada ehitusdokumentatsioon. Ehitamise dokumenteerimise kohustus on ehitamist teostaval isikul (ehitajal).
Ehitamise dokumenteerimisega tuleb alustada kohe esimeste ehitusprojekti järgsete tööde tegemisega alustamisest (ehitise mahamärkimisest). Ehitamise dokumenteerimine peab toimuma kõigil päevadel, kui teostatakse projektijärgseid ehitustöid (st reaalajas). Ehitusdokumentatsioon peab olema ehitamise ajal ehitusobjektil kättesaadav järelevalvet teostavatele isikutele.

Kasutusluba

Kasutusluba näitab, et valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seda on vaja taotleda, kui seda näeb ette ehitusseadustiku lisa 2.  Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse omavalitsusele elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult ehitisregistri kaudu. 

Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle rakenduse kasutusjuhenditega.

Kasutusloa läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv, mille suurused on kehtestatud riigilõivuseadusega. Lõiv tuleb tasuda Rakvere Linnavalitsusele  (arveldusarved/kontod leiab siit).

Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada.Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi. Kasutusluba antakse eraldi ka igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele.

Kasutusloa taotluses märgitakse:

  • taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
  • ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 
  • kasutusloa taotlemise eesmärk, sh ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik;
  • ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg;
  • õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend;
  • ehitist ehitanud isiku andmed, asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed, ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;
  • energiamärgis, kui see on nõutav;
  • õigusaktis sätestatud juhul ehitise audit;
  • ehitusdokumendid;
  • andmed riigilõivu tasumise kohta.

Koos kasutusloaga esitatavad dokumendid:

  • ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati

Lisaks ehitusprojektile esitatakse ka ehitamist tõendavad dokumendid, mis on nimetatud majandus- ja taristuminstri määruses nr 3 :

  • õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta (nt elektripaigaldise, gaasipaigaldise või lifti kasutuseelse auditi järeldusotsus)
  • ehitusdokumendid;
  • ehitise geodeetiline mahamärkimise akt (s.h geodeetiline teostusjoonised;
    ehituspäevikud;
    kaetud tööde aktid;
    teostusjoonised;
    vastavustunnistused/deklaratsioonid
    tehnosüsteemi toimivuse katseprotokoll või muu tehnosüsteemi nõuetekohasust kinnitav dokument;
    õhulekkearvu mõõtmise akt;
    ehitiseJa tehnoseadme paigaldus-,  kasutus- ja hooldusjuhend;
  • andmed riigilõivu tasumise kohta.
  • Päästeameti nõuded ehitistele
Nimetus Sisestamise kuupäev
Juhend üksikelamu kasutusteatise või kasutusloa kooskõlastuse saamiseks Päästeametilt | 611.78 KB | pdf Laadi alla

Ehitusdokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Kõik esitatavad dokumendid peavad olema koostatud loetavalt ning - allkirjastatud nende koostaja poolt.
Kui ehitusdokumendid puuduvad või on puudulikud määral, mis takistab pädeval asutusel andmast hinnangut kasutusloa või -teatise menetluses ehitise ohutusele ning vastavusele kehtivatele nõuetele ja normidele - on võimalik need asendada ehitise auditiga (sealhulgas ka kütteseadme ja tuleohutuse audit).  Auditi tellib ja kulud kannab omanik. Ehitise audititele tuleb lisada kõik ehitisele või selle osale õigusaktides nõutud dokumendid. Esitatavate auditite kokkuvõtted peavad sisaldama järeldusotsust, milles auditi koostaja kinnitab, et ehitise/tehnopaigaldise kasutamine  ettenähtud viisil on võimalik, ohutu ja vastab kasutusotstarbele.

Kasutusloa menetlus:

Linnavalitsus kontrollib kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Vajaduse korral kaasatakse läbi ehitisregistri kasutusloa menetlusse asutus või isik, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada ja erinevad asutused, kelle pädevus on õigusaktist tulenevalt seotud kasutusloa esemega (nt Päästeamet, jne). Kasutusluba väljastatakse või taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse 30 kalendripäeva jooksul kasutusloa taotluse lahendamiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi registreerimisest.
Kasutusteatisega teavitatud ehitise kasutamist või kasutusotstarbe muutmist võib alustada 10 päeva pärast teatise esitamist, kui linnavalitsus ei ole teavitanud kasutusteatise esitajat vajadusest teatises esitatud andmete täiendava kontrolli vajadusest.Kasutusloale võib anda kõrvaltingimusi. Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele ja ehitusloale.

Linnavalitsus võib keelduda kasutusloa andmisest, kui:

  • ehitis ei vasta nõuetele;
  • ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik;
  • ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale või projekteerimistingimustele;
  • Vallavalitsus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse;
  • kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist;
  • ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik;
  • audit on tegemata;
  • asutus, kes on kaasatud kasutusloa menetlusse, on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata;
  • ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
  • ehitis ei vasta ehitusseadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga;
  • kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.

Kasutusloa kehtivus:

Kasutusluba on tähtajatu, kui kasutusloas ei sätestata teisiti.Väljastatud kasutusloa võib ka kehtetuks tunnistada, kui kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.

Kasutusteatis

Kasutusteatis on vaja esitada, kui seda näeb ette ehitusseadustiku lisa 2. Kasutusteatis on teavitus, et soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Kasutusteatise esitamine toimub analoogselt kasutusloa taotluse esitamisega - ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati, lisakstuleb esitada ka ehitamist tõendavad dokumendid, mis on nimetatud majandus- ja taristuminstri määruses nr 3. Kuid selle esitamisel ei tule tasuda riigilõivu.

Kasutusteatise esitamine:

Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kasutusteatis esitatakse Rakvere Linnavalitsusele läbi ehitisregistri.  Elektrooniline menetlus viiakse läbi ehitisregistri kaudu, k.a ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse.

Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle rakenduse kasutusjuhenditega.


Kasutusteatises märgitakse:

  • esitaja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
  • ehitise asukohta puudutava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
  • kasutusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve  ning ehitamise liik;
  • ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks kavandatav aeg;
  • energiamärgis, kui see on nõutav;
  • ehitanud isiku andmed.

Kasutusteatise menetlus:

Elektrooniline menetlus viiakse läbi ehitisregistri kaudu, k.a ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse. Vajaduse korral kontrollib linnavalitsus, kas kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb:

  • viia ehitis nõuetega vastavusse;
  • kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega (nt  Päästeamet jne);
  • kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik

Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kontaktinfo

Heldur Veidenbaum

ehituse peaspetsialist

+372 322 5827 / +372 523 1305

Lai 20, kabinet 208
Vastuvõtuaeg T 9.00-12.00, K 14.00-17.00
ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid, ehitisregistrile andmete esitamine

tehnoloogiainsener (kõrgharidus)

Lai 20, kabinet 208
Vastuvõtuaeg T 9.00-12.00, K 14.00-17.00
ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid, ehitisregistrile andmete esitamine

Tiia Rüütel

ehituse spetsialist

+372 322 5894

Lai 20, kabinet 208
ehitusprojektide ja detailplaneeringute nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitus- ja kasutuslubade taotluste ja teatiste menetlemine ehitisregistris

arhitektuur (keskeriharidus)

Lai 20, kabinet 208
ehitusprojektide ja detailplaneeringute nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitus- ja kasutuslubade taotluste ja teatiste menetlemine ehitisregistris

Ehitise andmete parandamine

Kui ehitise andmed on aegunud, puudulikud või valed, saab neid parandada andmete esitamise teatisega. Andmete esitamise teatisega kantakse ehitisregistrisse andmed  ehitisele, millel on planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus ehitamiseks või kasutamiseks.

Andmete esitamise teatist ei saa kasutada kui uued andmed (näiteks suurem hoone maht, lisandunud õhksoojuspump vms) on tekkinud tegevusest, mis nõuab või oleks nõudnud ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist. Sellisel juhul tuleb ehitisregistri kaudu tagantjärele esitada näiteks ehitusluba või -teatis või kasutusluba või -teatis.

Kuidas ehitise andmeid kontrollida:

Sisestades ehitisregistrisse kinnistu aadressi, saab kontrollida, kas kinnistul paiknevad hooned on kantud ehitisregistrisse ning millised on hoonete kehtivad andmed. Kui ilmneb erinevusi registriandmete ja tegelike andmete vahel, on omanikul võimalus läbi ehitisregistri esitada taotlus andmete parandamiseks. Andmete kontrollimisel tasub veenduda, et ehitisregistrisse oleks kantud ka kõik kinnistul paiknevad rajatised. 

Milliseid dokumente on tarvis esitada:

Ehitamise õigusliku aluse tõendamine dokumentidega on igakordse omaniku kohustus. Üldjuhul on ehitise andmete kandmiseks või vajadusel korrigeerimiseks ehitisregistris vaja esitada:

  • Omaniku/omanike poolt digiallkirjastatud andmete esitamise teatis tuleb esitada Rakvere Linnavalitsusele digitaalselt ehitisregistri  kaudu, vajalik ID-kaardiga autentimine.
  • Koos andmete esitamise teatisega esitada teatise lisa 1 „Eluruumide andmed" ja/või lisa 2 „Mitteeluruumide andmed". Kokkuvõttes põhjendada, miks tuleb ehitisregistris ehitise andmeid muuta.
  • asendiplaan (projekti koosseisust, katastriplaan vmt);
  • joonised (hoone ehitusprojekt, inventariseerimisjoonised või selle puudumisel ülesmõõdistus).

Kuidas leida hoone projekt, kui omanikul seda ei ole:

Kui ehitise kohta puudub algne projekt, siis saab abi rahvusarhiivi (ais.ra.ee ) keskkonna kaudu. Sisestades otsingusse objekti aadressi või ehitisregistri koodi, otsib süsteem säiliku, mille koopiat on võimalik tellida. Projekti olemasolu võib kontrollida ka linnavalitsuse arhiivist, tehes päringu Rakvere Linnavalitsusele, kirjutades aadressil [email protected]

Ehitise seadustamine

Enne 22.07.1995 ehitatud ehitised:

Kui omanik esitab dokumendi, mis tõendab ehitise ehitamist enne 1995. aasta 22. juulit, loeb vald ehitise seaduslikuks. Sel juhul esitab omanik läbi ehitisregistri (www.ehr.ee) andmete esitamise teatise, ehitise mõõdistusjoonised, kust selguvad ehitise olulised tehnilised andmed ning dokumendi(-d), mis tõendavad ehitise ehitamist enne 22. juulit 1995. aastat. Ehitise ehitisregistrisse kandmine on riigilõivuvaba.

Pärast 22.07.1995 ehitatud ehitised:

Pärast 22. juulit 1995. aastal ja enne 1. juulit 2015. aastal õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud või ümberehitatud ehitised jagatakse kahte kategooriasse:
1)    Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehk enne 1. jaanuari 2003 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.
2)    Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehk pärast 1. jaanuari 2003 ning enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitis: ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib ehitise omanik.
Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:

  • ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
  • ehitise ehitamise aega;
  • ehitise kasutamise otstarvet;
  • kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.

Ehitise auditi tegemise kord on  kinnitatud majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrusega nr 61 ,,Ehitise auditi tegemise kord". Ehitise auditi tegija peab olema pädev isik. Auditit tegeva pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded ehituse erinevate tegevusalade osas  on kinnitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määrusega nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“.
Elamu auditis tuleb anda muuhulgas ka hinnang, kas ta vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded" ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused".
Kui auditi tulemus on negatiivne ja ehitis ei vasta ehitise ohutusele või asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning selgub ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, tuleb algatada ehitusloa menetlus või esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1.

Kui auditi tulemus on positiivne ja ehitis vastab ehitise ohutusele esitavatele nõuetele ja asjakohasel juhul detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele ning puudub täiendavate ehitustööde vajadus, tuleb algatada kasutusloa menetlus või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku Lisale 2 ning teostusjoonised (sh ehitusjärgne geodeetiline kontrollmõõdistus koos tehnovõrkudega).

Pärast 01.07.2015 ehitatud ehitised:

Pärast 1. juulit 2015.aastal ehitatud ehitise seadustamine toimub vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.

 Riigilõiv

Riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid sätestab riigilõivuseadus.  Ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute eest tasutav lõiv vt riigilõivuseadus § 3311 kuni § 3317. 

Lõiv tuleb tasuda Rakvere Linnavalitsuse arveldusarvele/kontole:

AS SEB Pank EE8610 10502003419005                               

SWEDPANK AS  EE3222 00 221004110432

Ehitusprojekti muutmine

Varem ehitusloa saanud ehitusprojektis muudatuste tegemise soovi või ehitamise käigus tekkinud vajaduse korral tuleb koostada ehitusprojekti muudatus, mille koostamist kirjeldab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".Olenevalt ehitusprojekti muudatusest otsustab linnavalitsus , kas on vajalik taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis.

Kui ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused või ehitusloas märgitud olulised tehnilised näitajad  muutuvad oluliselt ehitusseadustik § 46, tunnistab linnavalitsus ehitusloa kehtetuks ja tuleb esitada uus ehitusloa taotlus.

Piirdeaia püstitamine

  • Uue piirdeaia või värava püstitamiseks tänavaäärsele kinnistu piirile, kui sellega kaasnevad kaevetööd, tuleb ehitusseadustiku lisa 1 alusel esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt läbi ehitisregistri. Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle rakenduse kasutusjuhenditega.
    Enne ehitusprojekti koostamist tuleb piirdeaia lahendus kooskõlastada linnaarhitektiga;
  • Piirdeaia projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude paiknemisega ja katastriüksuste piiridega;
  • Kui piirdeaia laiendamisega (pikendamisega) kaasnevad kaevetööd, tuleb läbi ehitisregistri esitada ehitusteatis ja asendiplaan;
  • Olemasoleva piirdeaia ümberehitamiseks või naabrite vahelise piirdeaia püstitamiseks ei pea kohalikust omavalitsusest luba taotlema;
  •  Katastriüksuste vahelised piirdeaiad  rajatakse ja vajadusel muudetakse naabrite omavahelisel kokkuleppel vastavalt asjaõigusseadus § 151 , kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti . 

Ehitise laiendamine

Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.
Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise laiendamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.

Ehitise ümberehitamine

Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  • muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise ümberehitamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.

Ehitise lammutamine

Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise lammutamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.
Ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusteatise või -loa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist teatise ehitise lammutamise kohta.

Enne 1940. aastat ehitatud hoone lammutamine: 

Ajaloolise hoone ehk enne 1940. aastat ehitatud hoone lammutamiseks peab koostatav lammutuse projekt sisaldama andmeid hoone ehitamise ajaloo kohta koos säilinud väärtuslike detailide loetelu ja fotodega ning ettepanekuid väärtuslike detailide ja materjalide  taaskasutamiseks. 
Nõudel on kaks eesmärki – koguda ja säilitada teavet hävivast hoonest ning aidata suunata lammutusel tekkivad kasutuskõlblikud tervikelemendid ja ehitusmaterjal taaskasutusse. Teabe kogumisel on oluline ajalooline ja teaduslik väärtus ning taaskasutusse suunamise soovitused aitavad panustada keskkonnasäästlikumasse ehituspraktikasse. 
Dokumenteerimisel peab olema käsitletud hoone ehitamise ajalugu (arhiiviuuringu aruanne), säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ning ettepanekuid nende taaskasutusse suunamiseks. Terminit „taaskasutus“ tuleb mõista tähenduses, mis hõlmab nii korduskasutust (s.o kasutust algses funktsioonis), ümbertöötlemist kui ka toorainena kasutamist. Samuti peaks lisaks kultuuriväärtuslikele detailidele kaardistama kasutuskõlblike ehitusmaterjalide tüübid ja ligikaudsed mahud.
Alates 01.04.2016 peab nimetatud teave sisalduma lammutusprojektis. Selle võib vormistada omaette peatükina, kuid endistviisi on lubatud ka koostamine eraldiseisva nn ajaloolise õiendina, mille saab projektdokumentatsiooni juurde lisada. Hoone lammutuseelset dokumentatsiooni tuleb säilitada ehitisregistris. Kuigi seadusandlus ei reguleeri seda, kes peaks dokumendi koostama, on selleks kõige enam kompetentsi reeglina arhitektuuriajaloolastel või restaureerimisspetsialistidel, kes võivad töötada ka ehitus- või projekteerimisettevõtte koosseisus.

Alus: Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel antud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" § 25 lõike 5 punktis 9 on toodud:  ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt peab sisaldama enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks.

Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise juhend 

Ehitise kasutusotstarbe muutmine

Ehitise (hoone või rajatise) kasutusotstarbe muutmiseks tuleb ehitusseadustiku lisas nr 2 sätestatud juhtudel taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatis, teatud juhtudel võib lisanduda nõuetele vastava ehitusprojekti esitamise nõue.
 

Puuraugud ja -kaevud

Puurkaevu ja puuraugu rajamise kord kehtib veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude kohta. Puurkaevu või-augu rajamise juhis, taotluste vormid ja õigusaktid on leitavad Keskkonnaameti koduleheküljel või Riigi Teatajas.

Peamised tegevused:

  • asukoha kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega;
  • projekti koostamine litsentsi omava ettevõtte poolt, projekti kooskõlastamine kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametiga, ehitusloa väljastamine;
  • puurkaevu või -augu rajamine ja andmete kandmine registritesse;
  • puurkaevu või -augu kasutusele võtmine (kasutusteatis või kasutusluba).

Puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamine:

Enne puurkaevu või -augu rajamist tuleb puurkaevu või -augu asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Selleks tuleb esitada puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise taotlus.

Puurkaevu või -augu rajamine:

Puurkaev või -auk tuleb rajada puurkaevu või -augu ehitusprojekti alusel, mis tuleb tellida puurkaevude projekteerimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult. 

Puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja rajamise taotluse koos nõutavate lisadega tuleb esitada digitaalselt läbi ehitisregistri,  vajalik ID-kaardiga autentimine.
 
Puurkaevu- ja puuraugu ehitusloa taotluse läbivaatamisele rakendub riigilõiv, mida sätestab riigilõivuseadus § 331'2. Rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine.
 
Kui projekt on saanud Keskkonnaametilt kooskõlastuse, väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa läbi ehitisregistri, pärast mida võib asuda puurkaevu või -auku rajama. Puurkaevu andmed tuleb kanda pärast rajamist ka Keskkonnaregistrisse (kannab puurkaevu ehitaja).

NB! Kui klõpsate lingil, leiate taotuste ja teatiste vormid määruse lõpust lisadena.

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv#para35

Taotlemine

E-postiga Esita taotlus

Hoonele integreeritud päikesepaneelid:

Päikesepaneelide paigaldamisel hoone katusele või seintele on tegemist ehitise tehnosüsteemi muutmisega ehk hoone ümberehitamisega, alus ehitusseadustik § 4 lõige 3 ja lõige 5. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Mitteelamu ümberehitamisel võib osutuda vajalikuks taotleda ehitusluba. Pärast ehitusprojektikohaste tööde lõppemist tuleb esitada kasutusteatis või kasutusloa taotlus. 

Maaraamil päikesepaneelid:

Kui hoonega integreeritud päikesepaneelid on hoone tehnosüsteemide osa, siis maapinnale paigutatud päikesepaneelid on elektritootmisrajatis. Selle püstitamiseks tuleb  ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt esitada linnavalitsusele ehitusloa taotlus, millega kaasneb ka ehitusprojekti esitamise nõue.

Õhksoojuspumba paigaldamine

Ehitusteatis või ehitusluba

Õhksoojuspumba paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Ehitusseadustiku Lisa 1 järgi tuleb soojuspumba paigaldamiseks esitada kohalikule omavalitsusele  ehitusteatis või taotleda ehitusluba.

Ehitusteatis või ehitusloa taotlus ja seonduvad dokumendid esitatakse omavalitsusele digitaalselt läbi ehitisregistri. Ehitusteatise esitamine või ehitusloa taotlemine on analoogne eelpooltoodud ehitusloa taotlemise ja ehitusteatise esitamisega. Elektrooniline menetlus viiakse läbi  ehitisregistri kaudu, k.a ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse.

Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle rakenduse kasutusjuhenditega.

Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada:

  • Tiitelleht, millel on kajastatud ehitusprojekti nimetus ja töö number, objekti aadress, ehitusprojekti staadium (eelprojekt/põhiprojekt/tööprojekt), ehitusprojekti koostaja nimi, kontaktandmed, juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja korral  registrikood ja konkreetse ehitusprojekti eest vastutava isiku nimi ning tema kvalifikatsiooni tõendavad andmed, kinnistuomaniku /taotleja nimi ja kontaktandmed, projekti koostamise kuupäev;
  • Sisukord ja jooniste loetelu;
  • Seletuskiri, asjakohase vajaliku infoga sh paigaldatava seadme andmed;
  • Tehnoseadme paiknemist kajastavad nõuetele vastavad joonised sh asendipaan, millel on kajastatud hoone ja seadme asukoht, kaugus kinnistu piiridest ja naaberhoonetest (mõõtkava 1:500); 
  • Lisadokumendid (nt kaasomanike nõusolekud, korteriühistu üldkoosoleku protokolliline otsus jms).

Esitatava ehitusprojekti koostamisel tuleb:

  • Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile";
  • Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses keskkonnaministri  16.12.2016 määrusega nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".

 Ehitusprojekti seletuskirjas sätestada, et õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada eelpool nimetatud määruse Lisas 1 "Müra normtasemed" toodud nõudeid. Vastavalt sellele näha ette elamualadel reguleerida soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette välisagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid.

Kasutusteatis või kasutusluba

Ehitusseadustiku lisa 2 sätestab, et peale soojuspumba paigaldamist tuleb selle kasutusele võtmiseks esitada linnavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis või kasutusluba.  Kasutusteatis esitatakse Rakvere Linnavalitsusele läbi ehitisregistri.  Kasutusteatise esitamine või kasutusloa taotlemine on analoogne eelpooltoodud kasutusloa taotlemise ja tusteatise esitamisega.Elektrooniline menetlus viiakse läbi ehitisregistri kaudu, k.a ametiasutuste ning isikute kaasamine menetlusse.

Enne ehitisregistri kasutamist soovitame tutvuda selle rakenduse kasutusjuhenditega.

Kasutusteatisega koos tuleb esitada:

  • Ehitusteatisega kinnitatud ehitusprojekti. Kui ehitusprojekti on muudetud, siis tuleb esitada muudatusprojekt, milles on kajastatud teostatud muudatused võrreldes loa saanud ehitusprojektiga;
  • Paigaldatud soojuspumba tehniline dokumentatsioon, milles on näidatud seadme tehnilised andmed (müratase, paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendid jms);
  • Ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid (juhul kui kaetud töid esines);
  • Fotod õhksoojuspumba sise- ja välisagregaadi paigalduset.

Kui linnavalitsus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib ehitatud soojuspumba kasutusele võtta. 

Viimati uuendatud 18.12.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?