Foorum tõi ühise laua taha 61 osalejat: linnavolikogu liikmed, linna- ja koolijuhid, õppejuhid ja õpetajad, lapsevanemad, tugispetsialistid ning noored. Foorumi eesmärk oli kuulata erinevate osapoolte kogemusi, vajadusi ja ootusi arutleda ühiselt Rakvere hariduskorralduse tuleviku üle.
Kolm ettekandjat avasid teemat eri vaatenurkadest.
Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko rääkis sellest, miks on haridusvõrgu muutus paratamatu. „Tulevikukindel koolivõrk ei ole ehitatud tänase olukorra järgi, vaid peab suutma kohaneda ka siis, kui laste, õpetajate ja raha hulk oluliselt muutub,“ nentis Kindsiko.
Rakvere ümbruses väheneb 5-19aastaste laste ja noorte arv 2040. aastaks prognooside kohaselt umbes 30%. Kindsiko sõnul ei ole sündide kõrgajal rajatud koolimajade ülalpidamine väheneva laste arvu juures enam mõistlik ei ruumina ega rahaliselt. „Küsimus ei ole „kas midagi muuta“, vaid „kuidas“,“ rõhutas ta.
Kindluse kooli juht Reelika Turi on ise loonud uue kooli ja liitnud kaht pika ajalooga asutust. Tema ettekanne oli praktiline näide, mida muutuse elluviimine kooli tasandil tähendab. Turi rõhutas, et uue loomisega käib paratamatult kaasas kaotusvalu, muutuse keskmes on kõige alus kvaliteetne juhtimine ja pidevalt tuleb küsida: „Miks me seda teeme?“
Tõrvandi kooli juht Marjeta Venno tutvustas teismeliste kooli ProTERA kogemust ja seda, milliseid võimalusi astmeline koolikorraldus (7.-9. klass eraldi) praktikas annab. Kõlama jäid mõtted: lapsevanemaid tuleb kaasata varakult, õpetajail on rohkem aega lapsele süveneda, ruumid soodustavad koosõppimist ning hästi toimiv praktikumiprogramm.
Ettekannete vahel jätkus arutelu kuues laudkonnas. Esmalt kaardistasid osalejad oma rollist lähtuvad peamised murekohad ja ootused. Seejärel arutleti mõlema võimaliku koolikorralduse mudeli tugevuste, võimaluste ja väljakutsete üle.
Loe Antropoloogia Keskuse kokkuvõtteid foorumi materjalidest:
.
„Kõik laudkonnad jõudsid ühisele järeldusele, et aeg on otsustada. Foorumil kõlama jäänud argumendid on heaks lähtekohaks kuidas edasi liikuda nii, et fookuses oleks eelõige õpilaste heaolu. Oluline on, et kõik osapooled tunneksid, et neid on ära kuulatud,“ märkis Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak.
Lisainfo:
Kairit Pihlak
Rakvere abilinnapea
527 1962
